Estonian Higher Education is systematically flawed

Posted: September 14th, 2009 | Author: | Filed under: education, Estonia, things that suck | 3 Comments »

Estonian higher education is deeply, systematically flawed. The greatest flaw is not the lack of cooperation among Estonian universities, but rather forced cooperation where competition should be encouraged. Dreams of one and only “Estonian University” or the University of Tartu’s dream of them as the only university in Estonia will end up a nightmare where there are no substantial universities in Estonia at all.

The main problem of Estonian universities is the small pond effect. Universities, and Ministers of Education seem to see only Estonian higher education space, where they should see at least European or global higher education space. Today’s academic world is not constrained by boundaries and the more time we spend closing our higher education space off for foreigners the worse off we will be. If we want our universities to be European class or regional centres of academy we need to do the following things:

1. Forget about Estonian-language higher education: This single biggest thing holding back Estonian universities is the lack of teaching and studying in English. Using English as the only language for studies will be an enormous benefit. Today, Estonian institutions of higher education work against, not towards internationalisation, mostly due to the lack of English language skills of faculty and staff.

2. Stop discriminatory practices in admissions, forget about state exams: SAIS only for Estonians with Estonian ID cards has perhaps made it easier to administer the admissions process, but it has also separated Estonians from other students.

3. Admit the failure of state regulation, give universities their freedom. Forced migration to 3+2 is an ongoing disaster that has resulted in terrible loss of academic quality and competitiveness. The same applies to all state mandated reforms that no one really needs. At the moment Estonian universities are extensions of the Ministry of Education and Research, they are being pushed and pulled by different reforms and practices. Forget about state funded places, forget about state funded research libraries: just give the money to universities so that they can be responsible and choose their own means of providing access to universities for disadvantaged students or decide which books, databases etc to buy.

I think it is worth to try this radical new approach instead of driving off the cliff, but faster.


3 Comments on “Estonian Higher Education is systematically flawed”

  1. 1 tajo said at 9:25 on September 15th, 2009:

    no ei!

    1. siis võiks öelda, et soome, rootsi, hollandi, taani, norra ülikoolid töötavad samamoodi tagurpidi, et nad haridust emakeeles annavad. ometi saavad nad ilusti hakkama. BA tasemel ei ole vaja inglise keelt peale suruda, see juhtub doktorantuuris (mis on ülikoolis oluliselt tähtsam kui mingi 3+2) niikuinii.

    2. SAIS ei piira kuidagi välisüliõpilase astumist ülikooli. see lihtsustab lihtsalt eesti kodanike sisseastumist. ja ma ei näe selles midagi halba – eesti kodanikest maksumaksjad võivad ja peavadki saama astuda ülikooli riigieelarvelistele kohtadele kui nad on piisavalt võimekad. samuti ei näe suurt välisüliõpilaste meelepaha, et küll on raske eestisse õppima minna.

    3. kust sa võtad, et akadeemiline kompetents on langenud? kas praegused 3+2 lõpetajad on oluliselt rumalamad kui 4+2 või 5 aasta lõpetajad? kas eesti teadusartiklite tase on langenud viimase 10 aasta jooksul? kas meie panus rahvusvahelisse teadusmaailma on kogu aeg vähenenud? mina väidan et hariduse kvaliteet on tõusnud, üha rohkem eesti üliõpilasi suudab meil pakutava haridusega minna välismaa magistrantuuridesse ja doktorantuuridesse, üha rohkem eesti teadusavastusi jõuab maailmakaardile.

    eesti kõrgharidus on okei. ainukesed asjad mis me vajame on asjad mida vajavad kõik maailma ülikoolid – rohkem ägedaid õppejõude, moodsamad raamatukogud ja muu taoline mis lihtsalt eeldab rohkem raha. mingit strukturaalset viga mina ei näe.

  2. 2 Kari said at 10:20 on September 15th, 2009:

    1. No töötavadki suht koht tagurpidi ja peavad muutuma. Kogu Euroopa kõrgharidusruum kannatab strukturaalsete probleemide all ning on riikide osas killustunud. Edukad on need ülikoolid, mis on suutnud rahvusvahelistuda (LSE, CEU, Amsterdam jne). Soovitan lugeda Euroopa komisjoni vastavasisulist teatist, millest Eestis lähtutakse vaid vormiliselt, mitte sisuliselt. http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2006:0208:FIN:ET:PDF
    Mida varem inimene hakkab teaduskeelt=inglise keelt kasutama, seda parem.

    2. Välistudengite olukorda Eestis võrdleksin Viru hotelliga Nõukogude ajal. Sisuliselt on neil väga keeruline ikka hakkama saada, eriti nendel, kes tulevad kaugemalt kui lähiriigid. Eesti ülikoolid ei saa jääda eelkõige Eesti elanikele mõeldud ülikoolideks.

    3. 3+2 tähendas sisuliselt seda, et tapeti suht hästi toimivad 4-aastased bakad ning reformiti õppekava nii, et 3-aastane õpe ei ole üks ega teine. 2-aastane magistriõpe on samas väga ebaühtlase kvaliteediga. Teadusartiklite taset jms ei ole mõtet üldse vaadata, sest olukord on väga nutune olnud ja tõenäoliselt selleks ka jääb.

    Ägedaid ja loovaid õppejõudusid on raske meelitada alafinantseeritud, kohmakasse ja bürokraatlikku süsteemi, mis tapab varem või hiljem igasuguse algatusvõime. Raamatukoguhooneid pole varsti aga üldse vaja, seniks kui on elektrooniline teadusandmebaasidele ligipääs, mille jaoks aga HTM ei taha raha leida.

  3. 3 Silva said at 10:56 on September 15th, 2009:

    Ma julgen pigem nõustuda autori kui Tajoga. Inglise keeles õppimine kindlasti parandaks hariduse kvaliteeti mitmel lihtsal põhjusel. Esiteks see, mis Tajo väitis ülikoolide loetelu kohta on täiesti alusetu. Hollandis on kontinentaalse euroopa kõige rahvusvahelisem kõrgharidussüsteem. Kuigi näiteks Helsinki Ülikool ei paku BA tasemel inglise keelseid programme, on neil neid arvukalt magistri tasemel. Kopenhaageni ülikoolis on nii BA ja ka MA tasemel täisprogramme ning väga palju kursuseid ja Eesti jääb kõigist Tajo näidetest kaugele maha. Seda mitte ainult inglise keelsete programmide arvus vaid ka õpetamiskvaliteedis, sest praegu süsteem teeb nii heade õppejõudude kui õpilaste sisse toomise raskeks samas nende välja minek on ainult loomulik arvestades, et tõsist teadust on mujal oluliselt lihtsam teha. Ka Tartu Ülikoolis on korduvalt väidetud, et tase peab olema kõrge, kui nii palju õppejõude kui õpilasi mujal arvukalt töötab/õpib, kuid selle rõõmsa avastuse juures ei tasu unustada, et need on reeglina inimesed, keda teised andekad mujalt ei asenda. Andekate väljavool näitab vaid, et siin nad enda potentsiaali rakendada ei suuda.

    Ühest küljest on siin keeruline väljast tulnud õppejõududele /õpilastele rakendust leida, teisest küljest on ka raske siinseid saavutusi välja viia ning pidada laiemat dialoogi. Eesti keelsed tööd võib sama hästi ka sahtlisse jätta. Need vähesed inimesed, kes võiks tahta neid lugeda, ilmselt nagunii jagavad autori loenguid või kontori ruume. Ning väide, et üha rohkem Eesti teadussaavutusi jõuab välja on kummaline oma kontekstis, siis siin tasuks küsida, mis keeles need välja jõudnud artiklid olid kirjutatud. Ning kui palju rohkem võiks neid välja jõuda, kui rohkem oleks kirjutatud inglise keeles.

    Ma nõustun, et hariduskvaliteet kannatas reformi all, mida kinnitavad ka suur enamik õppejõududest ja seda mitte ainult Eestis, aga ma olen ka täiesti veendunud, et 3+2 süsteemile üleminek oli vajalik, lihtsustades vähemalt eestlaste väljaminekut ning andes võimaluse õppida teistelt, ning loota, et need vähesed, kes siiski tagasi tulevad, suudavad ka õpitut edasi anda. Alternatiiv oleks nad kõik enda riikidesse lukustada, ning takistada teadmiste levikut veelgi. Samas see on ka eeldus, et kui Eesti peaks jõudma mõistmiseni, et teaduse arengule on teadmiste vahetus ja levik hädavajalikud, siis on võimalik juba lihtsalt inglise keele laiema kasutuselevõtuga olukorda parandada.


Leave a Reply