Ühest küljest on siin keeruline väljast tulnud õppejõududele /õpilastele rakendust leida, teisest küljest on ka raske siinseid saavutusi välja viia ning pidada laiemat dialoogi. Eesti keelsed tööd võib sama hästi ka sahtlisse jätta. Need vähesed inimesed, kes võiks tahta neid lugeda, ilmselt nagunii jagavad autori loenguid või kontori ruume. Ning väide, et üha rohkem Eesti teadussaavutusi jõuab välja on kummaline oma kontekstis, siis siin tasuks küsida, mis keeles need välja jõudnud artiklid olid kirjutatud. Ning kui palju rohkem võiks neid välja jõuda, kui rohkem oleks kirjutatud inglise keeles.

Ma nõustun, et hariduskvaliteet kannatas reformi all, mida kinnitavad ka suur enamik õppejõududest ja seda mitte ainult Eestis, aga ma olen ka täiesti veendunud, et 3+2 süsteemile üleminek oli vajalik, lihtsustades vähemalt eestlaste väljaminekut ning andes võimaluse õppida teistelt, ning loota, et need vähesed, kes siiski tagasi tulevad, suudavad ka õpitut edasi anda. Alternatiiv oleks nad kõik enda riikidesse lukustada, ning takistada teadmiste levikut veelgi. Samas see on ka eeldus, et kui Eesti peaks jõudma mõistmiseni, et teaduse arengule on teadmiste vahetus ja levik hädavajalikud, siis on võimalik juba lihtsalt inglise keele laiema kasutuselevõtuga olukorda parandada.

2. Välistudengite olukorda Eestis võrdleksin Viru hotelliga Nõukogude ajal. Sisuliselt on neil väga keeruline ikka hakkama saada, eriti nendel, kes tulevad kaugemalt kui lähiriigid. Eesti ülikoolid ei saa jääda eelkõige Eesti elanikele mõeldud ülikoolideks.

3. 3+2 tähendas sisuliselt seda, et tapeti suht hästi toimivad 4-aastased bakad ning reformiti õppekava nii, et 3-aastane õpe ei ole üks ega teine. 2-aastane magistriõpe on samas väga ebaühtlase kvaliteediga. Teadusartiklite taset jms ei ole mõtet üldse vaadata, sest olukord on väga nutune olnud ja tõenäoliselt selleks ka jääb.

Ägedaid ja loovaid õppejõudusid on raske meelitada alafinantseeritud, kohmakasse ja bürokraatlikku süsteemi, mis tapab varem või hiljem igasuguse algatusvõime. Raamatukoguhooneid pole varsti aga üldse vaja, seniks kui on elektrooniline teadusandmebaasidele ligipääs, mille jaoks aga HTM ei taha raha leida.

1. siis võiks öelda, et soome, rootsi, hollandi, taani, norra ülikoolid töötavad samamoodi tagurpidi, et nad haridust emakeeles annavad. ometi saavad nad ilusti hakkama. BA tasemel ei ole vaja inglise keelt peale suruda, see juhtub doktorantuuris (mis on ülikoolis oluliselt tähtsam kui mingi 3+2) niikuinii.

2. SAIS ei piira kuidagi välisüliõpilase astumist ülikooli. see lihtsustab lihtsalt eesti kodanike sisseastumist. ja ma ei näe selles midagi halba – eesti kodanikest maksumaksjad võivad ja peavadki saama astuda ülikooli riigieelarvelistele kohtadele kui nad on piisavalt võimekad. samuti ei näe suurt välisüliõpilaste meelepaha, et küll on raske eestisse õppima minna.

3. kust sa võtad, et akadeemiline kompetents on langenud? kas praegused 3+2 lõpetajad on oluliselt rumalamad kui 4+2 või 5 aasta lõpetajad? kas eesti teadusartiklite tase on langenud viimase 10 aasta jooksul? kas meie panus rahvusvahelisse teadusmaailma on kogu aeg vähenenud? mina väidan et hariduse kvaliteet on tõusnud, üha rohkem eesti üliõpilasi suudab meil pakutava haridusega minna välismaa magistrantuuridesse ja doktorantuuridesse, üha rohkem eesti teadusavastusi jõuab maailmakaardile.

eesti kõrgharidus on okei. ainukesed asjad mis me vajame on asjad mida vajavad kõik maailma ülikoolid – rohkem ägedaid õppejõude, moodsamad raamatukogud ja muu taoline mis lihtsalt eeldab rohkem raha. mingit strukturaalset viga mina ei näe.